Liigu sisu juurde

TOIMUNUD ON KOLIMINE: danielsepp.blogspot.com

4. jaan. 2011

Avasin täna enda esimese tervikliku isikublogi, mis annab paljuski välja veebi mõõdu. Lehekülje hetke kõige sisulisem lehekülg on vaieldamatult Kajastus, kuhu kogunes rohkem andmeid, kui oli oodata esialgu. Püsige lainel, sest see blogi hakkab veel kirgi kütma!

Keskkond on mugavam ning pakub mulle täpselt seda, mida ma vajab. Uus disain on paljuski noortepärasem ning nii ei ole ma kinni valges.

Veebileht on leitav ning loetav siit: http://danielsepp.blogspot.com/

ÜLESKUTSE: Kingime koos lastehaiglale iPadi!

17. nov. 2010

Tahad kinkida Lastehaiglale iPadi ja sul on Facebookis konto? Siis aita mul aidata!

Siis tee nii:

1. Hakka Delfi fänniks, muidu ei saa kahjuks. http://on.fb.me/ciaoD1

2. Leia piltide sealt merel kanuuga sõitva poisi pilt ning Like’i seda ka.

(3. Vajuta pildi all nuppu “Jaga” või “Share”)
Aitäh sulle!

Enim Like’esid saanud foto omanik saab iPadi omanikuks. Mina  kingin selle võidu puhul Lastehaiglale!

Anti Teraväe EI OLE usaldusväärne veebiarendaja

23. okt. 2010

Tükk aega kaalusin selle teo eetilisust ja seda, et kui õigesti ma teen, kuid kahjuks pean tunnistama, et Anti tingis ise minu sellise käitumise. Lugu on siis selline:

Veebikeskkonna arendamiseks otsustas minu ema kasutada ükshetk Anti Teraväe teenuseid, vaatamata sellele, et ma hoiatasin ning soovitasin hoiduda temast. Mille alusel ma seda teha palusin? Piisas juba tema Thara (tema enda ettevõte) veebilehekülg ei süstinud minusse mingisugust usaldust ning kui ma vaatasin tema teisi töid, siis oli vaatepilt pigem nukker.

Niisiis ema tegi Antile kenasti ettemaksu ära ning mees asus tööle. Saime pildi kätte, kirjutasime kommentaare selle kohta, tema ei vastanud ning programeeris asja ära. Nukraks muutub asi sealt, et kommentaaridega ta ei arvastanud ning lehte meie tahtmise järgi muidugi ei muutnud.

Tähelepanuväärne on see, et kui me saatsime talle kirja, kus palusime teha konkreetseid muudatusi, kadus ta nagu tina tuhka ning ei ole mitte ühelegi e-kirjale sellest ajast vastanud. Ettemaks on seega kaduma läinud, sest veebilehekülge nägime me vaid “pealt”. WordPressi täis koodi me kunagi kätte kahjuks ei saanudki ja nii see asi jäigi.

Just selline mees tituleerib ennast Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liikmeks. Just selline mees minu palvetele vastata kirjadele loobib labasusi Facebookis ning vulgaaritseb endaga sama kõrgelt arenenud sõpradega. Kahju, et sellest mehest ühtegi pilti interneti avaruses leida võimalik ei ole – häbeneb mees oma nägu, või milles see asi on ma ei tea.

Mul on kahju, et ma pidin temaga kokku puutuma. Mul on siiralt kahju, et minu ema langes tema eneseturundamise ohvriks Facebookis, kui Anti ta sõbralisti lisas. Kuid veelgi enam on mul kahju, kui see teade ei jõua inimesteni, kes tema teenuseid kasutada soovivad – ei talu see mees kriitikatki ju, vaid klähvib: “Daniel, õnneks sinu arvamus normaalseid inimesi ei koti.” Tähelepanuväärne on see, et minu näol on tegemist kliendiga, kuid see on talle üle mõistuse. Eks kompleks ei luba.

Loodan, et mees kas teeb läbi radikaalse muutuse, mida ma ei usu või saadab teda edutus terve elu jooksul.

PS! Kui ta nüüd enda poliitavaldustega platsi peaks lendama, jätan endale õiguse nende sisu muuta. Jah, ma saan kommentaare muuta. Ma lihtsalt tõlgendan need ära.

Ma parafraseerin Teraväed ka siin, ta sai hakkama vapustava tsitaadiga: “Seda jama on isegi raske kommenteerida. Aga mis sa ikka ootad ühelt tühiselt kompleksides vaevlevalt ja elu hammasrataste vahel keerlevast poisikesest, kes usub, et Eesti Rahvusliku Liikumise juhatusse kuulumine lubab tähendab karistamatut valetamist ja laimamist.”

ANNA MÄRKU: Kas sulle on tehtud varikontosid?

30. aug. 2010
facebook

Hiljaaegu, viies läbi rutiinset veebimonitooringut avastasin, et mulle on tehtud konto portaali Iha.ee. See üllatas mind, sest mul ei olnud meeles, et oleksin kunagi midagi sellist teinud. Kui esialgu tundus see kõik lihtsalt lolli naljana, siis mind kohutas tõsiasi, et profiili kohaselt otsisin ma endale sealt geisuhet.

Pikemalt sellest rääkimata, kirjutasin koheselt administratsioonile ning mõnede tundide jooksul sai minu konto juba suletud. Kui esialgu oli konto olemasolust mul suhteliselt ükskõik, siis tänase Õhtulehe artikli tõttu olen veendumusel, et tegemist on suure ja kindla kasutajaskonnaga portaaliga mille kasutajaks ei soovita teil mõtlematult hakkata.

Juhtunu ma fikseerisin, säilitasin kõik andmed ning pöördusin ka Politsei poole, selgitamaks välja selle väärteo sooritaja.

Kallis lugeja, anna palun teada, kas Sinule on kunagi tehtud mõnda portaali varikonto? Olgu see siis Facebook, Orkut, Rate.ee või mõni muu asi. Kuidas käitusid sina?

Daniel Sepp: inimesed miks te ei tegutse? vol 2

19. aug. 2010

Meie ehitus edeneb jõuliselt, siin Tiskre mail! Ma olen tähelepannud, et Facebookis, Twitteris ja ka siin blogis elavad mitmed inimesed sellele ettevõtmisele tuliselt kaasa, mis on väga oluline mulle isiklikult. See on kindlasti motivatsiooniks.

Eile sadas vihma ning meie ehitustööd jäid poolikuks, kuid me töötasime vaatamata vihmale edasi. Selle tulemuseks on see, et asjad hakkavad ilmet võtma ning on juba näha, kuidas sünnib meie esimene sein.

Vaatamata meie suurele entusiasmile ei toimu täna, 19. augustil aga ehitustöid. Eelkõige on põhjuseks minu haigus ning laupäeval tulevad laulukooli katsed. Üritan ennast hoida, kuid lubasin juba kõik tasa teha.

2. ehituspäev

2. ehituspäev

2. ehituspäev

2. ehituspäev

2. ehituspäev

2. ehituspäev

Päeva jooksul lõime me kokku pool esimesest seinast, mis on ukse ja aknata, lisaks sellele sai tehtud kõvasti ettevalmistustöid, nagu löödud laudadest välja naelu, need kohale transporditud jala ja palju muudki!

Püsige lainel!

Daniel Sepp: inimesed, miks te ei tegutse?

17. aug. 2010

Eile, istudes lastemänguväljakul ning ligi 10-aastaste lastega juttu ajades avastasin ma äkitselt, et ei ole ühiskonnale ning enda ümbruskonnale tagasi andnud seda, mis ma olen sealt saanud. Niisiis saigi kokku lepitud, et me ehitame neile päris enda ONNI!

Õhtul magama minnes ei olnud mul veel mõtteiski, kuidas see peaks välja nägema, kuid idee tundus väga sümpaatne. Mis seal ikka, teeme ära! Noored olid mul hommikul uksetaga ning nõudsid ehitustööde algust. Olles äsja ärganud läksime me nendega koosolekut pidama, et kokku leppida, kuhu selline rajatis siis tekitada ning kas maa peale või puu otsa.

Üheskoos otsustasime, et see peaks siiski jääma maa peale, sest niiviisi on ohutum ning ka rohkem noori saab kaasatud nii ehitusprotsessi kui ka seal mängimisse.

Kui me olime pärast pikka vaidlemist platsi välja valinud, mis ei olnudki nii kerge, arvestades minu elukohta, siis läksime tööriistu tooma. Päeva algus.. seda kirjeldab vist kõige paremini kõrvale pandud pilt.

Ehitustöid häiriv võsa

Ehitustöid häiriv võsa

Kui me olime tublisti teinud tööd juba mitme tunni vältel ja meiega olid liitunud minu mitmed sõbrad minu kutsel, siis läks tempo aina ülesse ning selgeks sai konkreetne koht, kuhu onn pidi kerkima. Lisaks sellele, et sinna tuleb onn tahame me sinna panna ka lauad ja toolid, et see koht oleks mitte ainult lastele vaid ka nende vanematele õdedele-vendadele ning miks mitte ei tohiks lapsevanemad seal neil silma peal hoidmas käia.

Kui eelmisel pildil on selge, et onni ehitustöid häirib võsa, siis meie töö kandis vilja ning me suutsime langetada piisavalt oksi, et päike paistaks pimedasse kohta sisse. Korralik riisumistöö jäi küll järgmisesse päeva, kuid esimsed sammud said tehtud ning tulemus näeb välja selline.

Onni ehitamine

Noored ehitavad endale ise mänguväljaku Daniel Sepa algatusel

Oleks tore, kui Sinagi võtaks kätte ning teeks midagi, et sinu kodukohas oleks elu parem. Meie kodanikuühiskond on küll alles lapsekingades, kuid see ei tohiks olla põhjuseks miks mitte teha head. Inimesed mõistavad seda ning tulevad kaasa sellega.

Et asi oleks ametlik, siis homme üritan läbi rääkida Tiskre Elanike MTÜ juhatusega meie aktsiooni ning loodan nendepoolsele toele. Usun, et selline tegu on igati kodukohta arendav ning edendav, sest just siin said ju paljud noored endale juba esimese töökogemuse!

Avapostitus

14. jaan. 2010

Kallis lugeja,

Oled sattunud minu blogisse. Kui sa juba siin oled, siis suure tõenäosusega oleme me kas tuttavad või on sulle tuttav minu nimi. Kui see nii ei ole, siis ära näe vaeva selle lugemisega, vaid kliki üleval nuppu “Danielist” ja tule siis tagasi seda lugema.

Mind tundmata on võimatu mõista, mida ma tegelikult mõtlen enda öelduga – seda ütlevad mulle nii minu pikaaegsed kui lühiajalised tuttavad, sõbrad ja kolleegid. Ma siiralt usun, et neil on õigus, nad ei ole üldse lollid inimesed.

Millest ma siis siin kirjutama hakkan?
Kirjutan eelkõige kõigest, mis meelel. Olgu see siis poliitiline või minu hingeeluline – see on minu sisering, minu arvamusveeb. Vähemalt seni, kuni mul ei teki korraliku veebi, millega tegelikult juba tegeletakse. Eks asi seisab küll minu taga, aga eks näis, kas seda saab parandada.

Kui tihti ma siia kirjutan?
Kirjutan siia nii tihti kui võimalik ja nii palju, kui on vaja. Ma ei jäta ütlemata mitte midagi, samas ei väida, et paljastan enda nädalavahetuste seiklused. Aga kui, siis ainult nii, nagu need tõesti olid.

Mida ma siia kirjutan?
Tundub, nagu oleksin juba sellele vastanud, kas pole? Tegelikult ei ole. Siia blogisse kirjutan ma ainult tõtt!

Kui Sul, kallis lugeja on veel mõni küsimus, kommentaar või muu arvamusavaldust meenutav asi, kirjuta see mulle kommentaaridesse. Need on veel seni avatud, eks näis, ka ka tulevikus. Aitäh Sulle, et lugesid ilusasti lõpuni – nüüd liitu minu uudiskirjaga ja jää ootama midagi sisukamat.