Danielist
Daniel Sepp
1993. aastal sündinud, tänaseks vaid koolipoisi okupatsioonis aktivist, noor ja väga palju muudki. Kui siia panna kirja kõik, millega ma elus tegelenud olen, kuluksid mu klaviatuuri nupud ära, seega räägin ära kõige tähtsama.
Olen tegelenud fotograafiaga – jah, ma tegin mingi aja pilti. Ma ei olnud kunagi tead-mis suur fotograaf, kuid pilti mulle meeldis teha. Meeldiks ka täna, aga elu on viinud mind teist teed pidi.
Olen tegev poliitikas – osalen aktiivselt Keskerakonna Noortekogu tegevuses ja ei tunne mingit häbi. Pooldan Keskerakonna poliitikat. Ma ei väida, et me oleme eksimatud, kuid samalajal tuleb tunnistada, et minu maailmavaatele on see ainus mõistlik rakendus. Olen Keskerakonna Noortekogu Kristiine klubi aseesimees ning värskelt valitud pressisekretär Noortekogu sekretariaadis.
Tegelen palju noortega – mulle meeldib, kui noorel on hea olla. Eilika Lukkonen ütleb, et tema töö on teha kõik selleks, et noor suudaks ise teha valikuid. Mina ütlen, et noortele tuleb pakkuda võimalust valikuid näha.
Eraeluliselt olen vaba.
Tegin 2009 aasta augustis sellise aktsiooni, nagu Eksperiment: nädal ratastoolis! Seda saatis hiigeledu, kuid minu missioon ei ole veel lõppenud, kaugeltki mitte.
Ma võtan kinni igast võimalusest – vaid paku mulle millelegi käsi külge panna ja ma tulen ja aitan!
Foto: Meelis Tomson / Õhtuleht
Ma võtan kinni igast võimalusest – vaid paku mulle millelegi käsi külge panna ja ma tulen ja aitan!
Tubli Daniel!
Šokiteraapia on kui kirjutatakse arve juba ette ära, ei ole ju ilus ilma sõiduõigust tõendava dokumendita sõita.